keyboard_arrow_up
menu
SV | EN | RU

Osallistu Koulukino-kyselyyn

Mielipiteesi olisi tärkeä meille parantaaksemme palveluitamme. Osallistujen kesken arvotaan pieni palkinto.

SV | EN | RU

1. Ságastallit filmma mannjá, maid jurdagiid ja dovdamušaid ealligovva dis gohccáhii? Báhcego muhtin dáhpáhusat dahje áššit rahpaskeahttá? Leigo ealligovva beroštahtti, dovdduid gohccáhahtti, eakti jna?

2. Lohkkit logahatoahppi Pilvi vásihusa filmmas. Veardidehket iežadet oainnuid su teavsttain.

Mannen geahččat filmma almmá vuordámušaid dahje ovdadieđuid. In máhttán bidjat ealligova dáhpáhusaid mange dihto áigodahkii. Mu historjjádovdamušas lei ná Guovdageainnu mahtosaš guoros sadji. Gal mun lean dan diehtán, ahte sápmelaččaid kultuvrra leat figgan heivehit virgeolbmuid ruhtaseahkaid stuorrudeami várás. Gánske sápmelaččaid searváivuohta ja nanusvuohta leat baldán olggobeale olbmuid. Sii eai leat leamašge dušše unna bázahallan čearda, man sáhttá heahpatkeahttá atnit ávkin. Olmmoššládjii orru maiddái leamin mihtilmas figgat ráhkadit buohkaid seammaláganin.

Ealligova vuosttaš minuhtat láidejedje mu boahttevaš moattediibmosažžii. Guokte muorragisttu lávddi nalde ja olmmošsuohkatvuohta dan ovddas čájehedje, ahte Guovdageainnu stuimmit ii leat ieš alddes mihkkege gehppesmielat filmmaid, man geasuhus vuođđuduvašii dušše fal Sámi ebmos eananoidnosiidda. Ealligovas várra šaddet gieđahallat duođalaš áššiid, ja dan geahččan sáhtašii buresge bidjat jurddašit.                    

Unna giláža ássit leat juohkášuvvan guovtte oassái. De leat vuos iežaset ealáhusain bargi giliolbmot, geat fidnejit birgenlágiset bohccuin. Dasto leat iežaset ealáhusain bargi virgeolbmot, geat fas njammet birgenlágiset giliolbmuin. Viidni addá gili gávpeolbmái, Ruthii, válddi doallat viidnestobus galledeaddji giliolbmuid iežas stivrra vuolde. Nu guhká go giliolbmot virolaččat juhkaluvašedje ja skievttidivčče opmodagaset Rutha gávpái, de visot manašii bures. Alkoholai fáhtehallan boazoolbmát eai dušše šat bastán fuolahit bargguideaset, man dihte boazodoallu bázii gili nissonveaga vástun.

Laestadiusa sártnit girkus fidnejedje sápmelaččaid ipmirdit viinni duššaleaddji fámu ja jorggihit juguhisvuhtii. Juguhisvuhtii jorggiheapmi lei doajáhat buoret eallimii. Dannego  viidnegoiku nogai, de giliolbmuin lei vejolašvuohta luovvanit Rutha gávppi garra čárvváid gaskkas. Maiddái iežas ovddu vuodján girku váldi jávkkai. Giliolbmot dulkošgohte Biippala iežaset dárbbuide vástideaddjin. Oskkoldathárjehus nuppastuvai bákkolaš girkostallamis iežas tradišuvdnan, mii fálai earáge go allamielat báhpa ”dahkkit buorádusa, suttolaš olbmot!” –balddáhallamiid.

Giliolbmuid eallin ovdánii fiidnát, boazodoallu lei gánnehahtti ja eallinláhki buorre. Čearda  barggai dainna, mainna jo čuđiid jagiid lei bargan. Goittotge dat ii heiven virgeolbmáide, guđet gárvodedje fiidnát ja orro stuorástalli viesuin. Ii dieđusge, iihan giliolbmuin lean mihkkege ávkkiid vuovnnalaš virgeolbmuide, jos sii oaččošedje dušše eallit ráfis.

Viinni ja girku stivrejumi figge máhcahit bággodoaimmaiguin. Giliolbmuid válde giddagassii almmá riektegeavvama. Gittaváldima ákkat ledje nu boagustahttit go suoskangumme čolgadeapmi eatnamii. Roahkkadis nuorra nisu, Elen, ii vuollánan duolbmamii muhto duosttastuvai vuostálastit. Iežas vuoigatvuođain berošteapmi dulkojuvvui stuibmideapmin, man dihte Elen dubmejuvvui bággobargui. Dán muttos mun ledjen duššástuvvan ja suhtus. Ii nie oaččo dáhpáhuvvat, ii oppa ealligovain. Makkár sadista filmma giehtačálli lea leamašge, go ná biinnida geahččiid. De mun fihttejin, ahte ealligovva ii giehtačállojuvvon, dát gáfatvuođat ja eahpevuoiggalašvuođat leat dáhpáhuvvan duohtavuođas.

Mun vásihin  filmma geahčadettiin jáhkkimis visot vejolaš dovdamušdásiid. Ealligova loahppamuttos adrenaliidna golggai. Go giliolbmot šihtte, ahte sii vulget viežžat vuoigatvuođaideaset Guovdageainnus, de mun dovden iežan goruhis mearkkaid intensiivvalaš geahččamis ja áššáivuodjumis. Mu niski lei gealdašuvvan ja mu čalmmit ledje váiban.

Ealligova loahppadáhpáhus váikkuhii sakka dovdduide. Lei arvvosmahtti oaidnit, movt jápmimii dubmejuvvon olbmot dolle gitta árvvolašvuođasteaset loahpa rádjai. Sii eai dahkan dáhpáhusaid duššin rohkadallamiin virgeolbmuin ándagassiiaddima.

Go ealligovvateahtera čuovggat cahkiidedje ja filmma loahppateavsttat jorre, de bosihin bottoža ja jurddašin ”lihkus dat lei dušše ealligovva”. Muiten goittotge ohpit, ahte dat lei ealligovva, mii govvii duođalaš dáhpáhusaid. Mun figgen fas movttiidit ja jurddašin, ahte dáhpáhusain lea vássán jo moaddečuohte jagi. Mu movttegisvuohta goittotge jávkkai fas oatnelanbottas, go muiten, ahte duokkáraš dáhpáhuvvá ainge. Suopmelažžan dieid namalas áššiid jurddašeapmi šaddá áigeguovdilin easka, go oainnán ealligova, mii gieđahallá soardima. Suopma lea duohta gal dušše okta daid hárvenaš riikkain, gos siviilaolbmot dárbbašit oaidnit duokkára dušše ealligovain. Máŋgga riikkas, ain dálá áiggisge, soardin lea oassi duođalaš eallimis.

Pilvi, logahaga 3. lk

Close Bitnami banner
Bitnami